Viimati uuendatud 14. juuni 2026
Arusaamine sellest, kuidas Soomet valitsetakse — selle parlament, valitsus, kohtud, kohalik haldus ja neid siduvad õiguslikud alused — on üks kodakondsuseksamil (kansalaisuuskoe) testitavaid põhivaldkondi. See ülevaade selgitab võtmestruktuure ja mõisteid lihtsas keeles, et saaksid kindlustundega õppida.
Soome avaliku elu iga aspekt toetub põhiseadusele (perustuslaki), mis jõustus 2000. aastal ja koondab varasemad põhiseaduslikud aktid. See määratleb kõigi Soomes viibivate inimeste põhiõigused, kehtestab riigiasutuste vahelised suhted ja seab piirid, mille sees tavaseadusandlus peab püsima. Põhiseadus täpsustab ka, et Soome rahvuskeeled on soome ja rootsi keel ning et igaühel on õigus kasutada ametiasutustes oma keelt.
Soome parlament Eduskunta on riigi tähtsaim otsuseid tegev institutsioon. Sellel on 200 liiget, kes valitakse nelja-aastaseks ametiajaks proportsionaalsetel parlamendivalimistel. Parlament võtab vastu kõik seadused, kinnitab riigieelarve ja teostab järelevalvet valitsuse üle. Täiskogu istungeid juhatab esimees (puhemies), keda abistab kaks aseesimeest, kõik valitud parlamendi poolt selle enda liikmete seast.
Enamik eelnõusid pärineb valitsuse ettepanekutena, kuigi üksikud liikmed võivad samuti seadusandlust algatada ja kodanikud võivad esitada kodanikualgatuse otse parlamendile — eeldusel, et see kogub kuue kuu jooksul vähemalt 50 000 toetusavaldust. Parlament on kohustatud arutama iga algatust, mis selle künnise ületab, kuigi lõplik otsus, kas see vastu võtta, muuta või tagasi lükata, jääb parlamendile. Kui parlament on eelnõu heaks kiitnud, ratifitseerib selle vabariigi president, misjärel see avaldatakse Soome seadustekogus (Suomen säädöskokoelma).
Soome riigipea on vabariigi president, kelle valivad Soome kodanikud otse iga kuue aasta tagant. Keegi ei tohi olla ametis rohkem kui kaks järjestikust ametiaega. Presidendi roll on määratletud põhiseaduses: siseasjades on ametikoht suuresti tseremoniaalne ja järelevalveline — seaduste ratifitseerimine, kõrgemate ametnike määramine ja peaministri ametlik ametisse nimetamine — samal ajal kui välis- ja julgeolekupoliitikas mängib president valitsuse kõrval aktiivsemat rolli.
Võimude lahusus on põhiseaduses selgesõnaline: seadusandlik võim kuulub parlamendile, täidesaatev võim on jagatud valitsuse ja presidendi vahel ning kohtuvõimu teostavad sõltumatud kohtud. Ükski haru ei tohi oma põhiseaduslikest piiridest üle astuda.
Igapäevane täidesaatev võim kuulub riiginõukogule (valtioneuvosto), mida üldiselt nimetatakse valitsuseks ja mis koosneb peaministrist ja teistest ministritest. Soome on parlamentaarne demokraatia, mis tähendab, et valitsus peab alati nautima parlamendi usaldust.
Kuna ükski erakond ei võida tavaliselt 200 kohast enamust, on valitsus peaaegu alati koalitsioon. Pärast valimisi valib parlament peaministri häälteenamusega; seejärel nimetab president ametlikult ametisse nii peaministri kui ka peaministri ettepanekul ülejäänud ministrid. Ministrid peavad olema oma aususe ja pädevuse poolest tuntud Soome kodanikud. Peaminister juhib valitsuse tööd, koordineerib ministrite seisukohti ja juhib koalitsioonierakondade vahel kokku lepitud valitsusprogrammi elluviimist.
Soomes on kaheharuline kohtusüsteem. Üldkohtud käsitlevad kriminaal- ja tsiviilasju: esimene aste on ringkonnakohus (käräjäoikeus), apellatsioonid lähevad ühte viiest apellatsioonikohtust (hovioikeus) ja kõrgeim aste on ülemkohus (korkein oikeus). Halduskohtuvaidlusi — näiteks ametiasutuste tehtud otsuste vaidlustamist — menetlevad halduskohtud (hallinto-oikeus), mille tipus on kõrgeim halduskohus (korkein hallinto-oikeus).
Kaks sõltumatut institutsiooni teostavad järelevalvet seaduslikkuse üle kogu avalikus sektoris. Parlamendi õigusvahemees (eduskunnan oikeusasiamies), kelle valib parlament, jälgib, kas ametiasutused ja ametnikud järgivad seadust ja austavad põhiõigusi. Õiguskantsler (oikeuskansleri), kelle nimetab ametisse president ja kes töötab valitsuse juures, teostab järelevalvet valitsuse ja ministrite tegevuse seaduslikkuse üle. Igaüks võib esitada kaebuse kummalegi institutsioonile.
Soome avalikke teenuseid osutatakse kahe kohaliku tasandi valitsemise kaudu. Omavalitsused (kunnat) vastutavad kohaliku taristu, hariduse, maakasutuse ja paljude kultuuriteenuste eest. Iga omavalitsuse kõrgeim otsuseid tegev organ on volikogu (kunnanvaltuusto), mille liikmed valivad elanikud iga nelja aasta tagant. Omavalitsuse juhatus (kunnanhallitus) tegeleb igapäevase haldusega ja valmistab asju volikogu jaoks ette.
Alates 2023. aastast anti vastutus sotsiaal- ja tervishoiu ning päästeteenuste eest üle 21 heaolualale (hyvinvointialueet). Iga ala juhib alavolikogu (aluevaltuusto), mille elanikud valivad nelja-aastaseks ametiajaks. Alates 2025. aastast peetakse omavalitsus- ja alavalimised samaaegselt.
Soome kodanikel, kes on valimispäeval vähemalt 18-aastased, on õigus hääletada parlamendi-, presidendi-, omavalitsus-, ala- ja Euroopa Parlamendi valimistel. Soomes elavad välismaalased võivad samuti hääletada omavalitsusvalimistel: ELi liikmesriikide, Islandi ja Norra kodanikud Soome kodanikega samadel tingimustel ning teiste riikide kodanikud, kui nad on Soomes elanud katkematult vähemalt kaks aastat.
Soome valib 15 Euroopa Parlamendi liiget viieaastaseks ametiajaks. Euroopa Parlamendi valimised toimuvad iga viie aasta tagant samaaegselt kõigis ELi liikmesriikides. Soome liitus ELiga 1. jaanuaril 1995 pärast rahvahääletust ja võttis euro kasutusele 1. jaanuaril 2002, asendades Soome markka.
Maksuamet (Verohallinto) kogub makse ja tegeleb maksude määramisega. Soome kasutab progressiivset tulumaksustamist, mis tähendab, et maksumäär tõuseb sissetuleku kasvades. Töötajad saavad isikliku maksukaardi (verokortti), mis täpsustab kinnipeetava maksumäära; tööandjad kasutavad seda kaarti, et arvutada, kui palju maksu igast palgast maha arvata. Maksutulud rahastavad heaoluriiki — avalikku tervishoidu, haridust, sotsiaalkindlustushüvitisi ja muid teenuseid, millest Soome elanikud sõltuvad.
Kahel rühmal on põhiseaduslikult kaitstud eristaatus. Ahvenamaa maakond on autonoomne, demilitariseeritud ja eranditult rootsikeelne piirkond oma seadusandliku koguga, Ahvenamaa parlamendiga. Selle autonoomia on eksisteerinud alates 1920. aastast ning seda tagavad nii Soome seadus kui ka rahvusvahelised lepingud, eelkõige selleks, et kaitsta maakonna rootsi keelt ja kultuuri.
Saamid on Soome ainus põlisrahvas ning neil on keeleline ja kultuuriline omavalitsus saamide kodupiirkonnas (saamelaisten kotiseutualue) Põhja-Soomes. Saami parlament (saamelaiskäräjät) — 21 liikme ja nelja asendusliikmega, keda saamid ise valivad iga nelja aasta tagant — esindab saamide huve ja vastutab saami keelt, kultuuri ja põlisrahva staatust puudutavate küsimuste eest.
Soome sõjaline kaitse tugineb üldisele ajateenistusele. Kõik meessoost Soome kodanikud kuuluvad kohustuse alla ja ilmuvad kutsealuste arstlikule läbivaatusele aastal, mil nad saavad 18-aastaseks. Need, kelle südametunnistusega on relvateenistus vastuolus, võivad selle asemel taotleda tsiviilteenistust (mittesõjaväelist), mis koosneb väljaõppeperioodist ja tööteenistusest. Naised võivad sõjaväeteenistust läbida vabatahtlikkuse alusel. Igapäevast avalikku korda ja turvalisust hoiab politsei, mille pädevusse kuulub ka kuritegude ennetamine, avastamine ja uurimine ning õigusrikkujate vastutusele võtmine. Igas hädaolukorras on Soomes üle riigi helistatav number 112.
See leht on ametlikest avalikest allikatest kirjutatud õppeülevaade; see on informatiivne, mitte õigusnõustamine. Kontrolli kehtivaid reegleid Migrist ja eespool lingitud ametlikest allikatest.