Viimati uuendatud 14. juuni 2026
Kultuur on üks põhiteemadest Soome uuel kodakondsuseksamil, mis algab 2027. aastal. See juhend käsitleb valdkondi, millega kõige tõenäolisemalt kokku puutud: rahvussümbolid, keel, kirjandus ja kunst, pühad ja traditsioonid, loodus, toit, sport ja põliselanike saamide rahvas. Loe seda kui ülevaadet — harjutusküsimuste jaoks kasuta rakendust.
Soome keel kuulub soome-ugri keelkonda, mis eristab seda ümbritsevatest indoeuroopa keeltest, nagu rootsi, vene ja norra keel. Selle lähimad sugulased on eesti keel ja saami keeled; ungari keel on kaugem sugulane. Rootsi keel on Soome teine ametlik keel, kuue sajandi pikkuse Rootsi võimu pärand, ja umbes viis protsenti rahvastikust on emakeelena rootsi keele kõnelejad. Kahel keelel on võrdne õiguslik seisund — riigiteenused, seadusandlus ja kohtud toimivad mõlemas. Teadmine, et soome ja eesti keel on sugulased, samal ajal kui rootsi keel ei ole, on detail, mis eksamil esineb.
Soome rahvuseepose Kalevala koostas arst ja keeleteadlane Elias Lönnrot (1802–1884), kes rändas läbi Ida-Soome ja Karjala, kogudes iidseid suulisi rahvalaule, mida tuntakse nimega runot. Lõplik Uus Kalevala avaldati 1849. aastal. Eepos andis soomekeelsele elanikkonnale ühise kultuurilise identiteedi ajal, mil Soome oli Vene impeeriumi koosseisus autonoomne suurvürstiriik, ja see inspireeris otseselt Sibeliust, Gallen-Kallelat ja kunstnike põlvkondi. Kalevala päeva — mida nimetatakse ka Soome kultuuripäevaks — tähistatakse igal aastal 28. veebruaril ja lipp on heisatud.
Soome rahvuskirjanik on Aleksis Kivi, kelle romaani Seitse venda (Seitsemän veljestä, 1870) peetakse esimeseks soome keeles kirjutatud täismahuliseks romaaniks. Tema päev, 10. oktoober, on ühtlasi Soome kirjanduspäev. Teiste suurte nimede hulka kuuluvad Tove Jansson (1914–2001), Muumide looja, kes kirjutas oma üheksa Muumi-raamatut rootsi keeles aastatel 1945–1970; Väinö Linna, kelle Tundmatu sõdur (1954) jääb jätkusõja määravaks soomekeelseks kirjelduseks; ja Mika Waltari, kes on rahvusvaheliselt kuulus teosega Egiptlane (Sinuhe egyptiläinen).
Soome lipp — sinine Põhjamaade rist valgel taustal — muudeti seadusega ametlikuks 1918. aastal, aasta pärast iseseisvumist. Traditsiooni kohaselt esindab sinine riigi järvi ja valge selle talvist lund. Vapil on punasel taustal kuldne lõvi, sümbol, mis on piisavalt vana, et esineda 16. sajandil, ja rahvusliku jäähokimeeskonna hüüdnime Leijonat (Lõvid) allikas.
Eksami jaoks tasub teada ka loodussümboleid: rahvusloom on pruunkaru; rahvuslind on laululuik; rahvuskala on ahven; rahvuspuu on arukask (äratuntav valge koore järgi); rahvuslill on maikelluke (kielo); ja graniit on rahvuskivi, nähtav Helsingi ehitistes ja aluskivimis üle kogu riigi.
Rahvushümn on Maamme ("Meie maa"). Sõnad kirjutas luuletaja Johan Ludvig Runeberg ja meloodia komponeeris Fredrik Pacius.
Jean Sibelius (1865–1957) on Soome enimtunnustatud helilooja. Tema sümfooniline poeem Finlandia, kirjutatud 1899. aastal, sai Soome rahvustunde sümboliks ajal, mil Venemaa avaldas Soome autonoomiale survet. Soomes on ka märkimisväärselt suur heavy metal -muusika tihedus — rohkem bände elaniku kohta kui üheski teises riigis. Kostümeeritud bänd Lordi võitis 2006. aastal Eurovisiooni lauluvõistluse looga "Hard Rock Hallelujah", mis oli Soome esimene Eurovisiooni võit. Tuntud metal-bändide hulka kuuluvad Nightwish ja Children of Bodom.
Soome disain on ülemaailmselt tunnustatud. Alvar Aalto (1898–1976) oli nii arhitekt kui ka disainer; tema Aalto vaasi — mida nimetatakse ka Savoy vaasiks — toodab endiselt Iittala, 1881. aastal asutatud klaasinõude ettevõte. Marimekko, asutatud 1951. aastal, sai julge ja värvika mustriloome ikooniks, kõige kuulsamalt oma Unikko mooni-trükise poolest.
Saun on vaieldamatult kõige eripärasem element Soome igapäevaelus. 5,6 miljoni elanikuga riigis on rohkem kui kolm miljonit sauna — ligikaudu üks iga kahe elaniku kohta. 2020. aastal kanti Soome saunakultuur UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Sauna kasutatakse lõõgastumiseks, suhtlemiseks ja ajalooliselt ka sünnitamiseks ja ravimiseks. Saunas käimine ja seejärel järves või meres jahutamine on rituaal, mis hõlmab kõiki vanuseid ja sotsiaalseid taustu.
Soome on Euroopa kõige metsasem riik: ligikaudu kolmveerand selle maismaast on kaetud metsaga. Seda hüütakse "tuhande järve maaks" — tegelikkuses on seal umbes 188 000 järve, mis katavad umbes kümnendiku kogupindalast.
Kaugel põhjas esineb kaks silmatorkavat nähtust: kaamos (polaaröö), südatalve ümbruse periood, mil päike üldse silmapiiri kohale ei tõuse — kestab Utsjokis peaaegu kaks kuud — ja öötu öö kesksuvel, mil põhja-Lapimaal ei loojugi päike nädalate kaupa.
Soome välielukultuuri keskne õiguslik mõiste on igaüheõigus (jokamiehenoikeus): igaühel on õigus looduses vabalt liikuda, marju ja seeni korjata ning ajutiselt telkida, olenemata sellest, kellele maa kuulub. Ainus tingimus on, et tegevus ei põhjusta rohkem kui väikest kahju.
Peamised pühad, mida taotleja peaks teadma:
Soomlased tähistavad ka nimepäevi (nimipäivät): igale eesnimele on kalendris määratud päev ja nimepäevi peetakse koos sünnipäevadega.
Soome toidukultuur tugineb lihtsatele, hooajalistele ja sageli kohaliku päritoluga koostisosadele. Rukkileib (ruisleipä) — tihe, tume, juuretisega — on põhitoit, mida leidub peaaegu igal Soome laual. Karjala pirukal (karjalanpiirakka), rukkikoorikuga pirukal, mis on täidetud riisipudruga ja serveeritakse traditsiooniliselt munavõiga (munavoi), on ELi garanteeritud traditsioonilise toote (GTT) staatus, mis tähendab, et seda nime võivad kanda ainult traditsiooniliste meetodite ja koostisosadega valmistatud tooted. Teiste tuttavate toodete hulka kuuluvad korvapuusti (kardemoniga maitsestatud kaneelisai, mida on Soomes küpsetatud alates 18. sajandist) ja leipäjuusto (leivajuust), pehme ahjus pruunistatud juust, mida tavaliselt serveeritakse rabamuraka(murakate)ga.
Soome lööb spordis kaugelt üle oma kategooria. Paavo Nurmi (1897–1973) võitis 1920. aastatel pikamaajooksus üheksa olümpiakuldmedalit, teenides hüüdnime "Lendav soomlane". Pesäpallo (Soome pesapall), mille arendas 1920. aastatel Lauri Pihkala Ameerika pesapallist, on riigi rahvussport. Jäähoki on kõige kirglikumalt jälgitav meeskonnasport: rahvuslik meeste meeskond Leijonat võitis oma esimese olümpiakulla 2022. aastal Pekingi taliolümpial. Soome on andnud kolm vormel 1 maailmameistrit: Keke Rosberg (1982), Mika Häkkinen (1998 ja 1999) ja Kimi Räikkönen (2007).
Saamid on Soome — ja Euroopa Liidu — ainus põlisrahvas. Nad elavad peamiselt põhja-Lapimaal, alal, mida traditsiooniliselt nimetatakse Sápmiks ja mis hõlmab Soomet, Norrat, Rootsit ja Venemaad. Saami parlament (Saamelaiskäräjät / Sámediggi) on saami rahva omavalitsusorgan Soomes; selle peakontor asub Inaris, kus asub ka Sajose kultuurikeskus. Saamidel on Soomes tunnustatud kolm keelt — põhjasaami, inarisaami ja koltasaami — millest igaühel on ametlik staatus omavalitsustes, kus seda räägitakse.
Helsingi, pealinn, asub poolsaarel riigi lõunaosas ja on koduks ligikaudu viiendikule Soome rahvastikust. Helsingi toomkirik, mille kavandas Carl Ludvig Engel ja mis pühitseti 1852. aastal, domineerib Senati väljakul ja on üks linna äratuntavamaid sümboleid. Rannikust veidi eemal asub Suomenlinna, merekindlus, mille ehitus algas 1700. aastatel; see on olnud UNESCO maailmapärandi nimekirjas alates 1991. aastast.
See leht on sõltumatu õppeülevaade, mis põhineb avalikult kättesaadavatel ametlikel allikatel. See on informatiivne, mitte õigusnõustamine. Kontrolli alati üksikasju Migrist, et saada autoriteetsed ja ajakohased nõuded.