Viimati uuendatud 14. juuni 2026
Soome põhiseadus ja rida eraldiseisvaid seadusi loovad tugeva põhi- ja inimõiguste raamistiku, mis kehtib kõigile riigis elavatele inimestele — nii kodanikele kui ka välismaalastele. Kodakondsuseksami jaoks eeldatakse, et mõistad põhiseadusega tagatud peamisi õigusi, peamisi võrdõiguslikkuse seadusi, neid järele valvavaid institutsioone ja teatud rühmadele, näiteks lastele, saamidele ja puuetega inimestele, antud erikaitset.
Soome põhiseadus (731/1999) on põhiõiguste peamine allikas. See kehtestab, et kõik on seaduse ees võrdsed ja et kedagi ei tohi ilma vastuvõetava põhjuseta kohelda erinevalt soo, vanuse, päritolu, keele, usu, veendumuse, arvamuse, tervise, puude või muu isikuomaduse alusel. See võrdsuse tagatis hõlmab kõiki Soomes viibivaid inimesi, mitte ainult kodanikke.
Põhiseadus kinnitab ka õigust elule, isikuvabadusele, puutumatusele ja turvalisusele. Kelleltki ei tohi võtta vabadust ilma seaduses ette nähtud aluseta, kedagi ei tohi piinata ega kohelda inimväärikust rikkuval viisil. Soomes ei ole surmanuhtlust ja ükski vangistust hõlmav karistus saab olla määratud ainult kohtu poolt. Avalikel võimuasutustel on üldine kohustus tagada põhi- ja inimõiguste reaalne teostumine.
Õigus eraelu puutumatusele on selgesõnaliselt kaitstud. Igaühe eraelu, au ja kodu on puutumatud ning kirjavahetuse, telefonikõnede ja muu konfidentsiaalse side saladusse ei tohi sekkuda muidu kui seadusliku aluse korral. Tagatud on ka liikumisvabadus: nii Soome kodanikud kui ka Soomes seaduslikult elavad välismaalased võivad riigi piires vabalt liikuda ja valida, kus elada. Soome kodanikke ei saa välja saata ega keelata neil Soome tagasi pöörduda.
Sõnavabadus hõlmab õigust teavet ja arvamusi vabalt väljendada, avaldada ja vastu võtta ilma ühegi võimuasutuse eelneva tsensuurita. See hõlmab mitte ainult kõnet, vaid ka kirjutamist, ringhäälingut ja muid suhtlusvahendeid. Sellega on tihedalt seotud avaliku halduse avalikkuse põhimõte: ametiasutuste valduses olevaid dokumente peetakse avalikuks, kui konkreetne seadus nende avaldamist ei piira. Samuti on kaitstud õigus rahumeelse kogunemise ja meeleavalduse vabadusele — koosolekuid ja meeleavaldusi võib pidada ilma loata, kuigi meeleavaldusest teavitatakse tavaliselt politseid ette. Ühinemisvabadus annab igaühele õiguse moodustada organisatsioone, nendega liituda või liitumisest keelduda ja nende tegevuses osaleda; õigus moodustada ametiühinguid on eraldi tagatud.
Igaühel Soomes on õigus valida ja praktiseerida oma usku või mitte uskuda üldse. Kedagi ei saa kohustada vastu oma südametunnistust usupraktikas osalema. Põhiseadus määratleb selle usu- ja südametunnistuse vabadusena, mis hõlmab ka õigust usuühendusega liituda või sellest lahkuda. Praktikas otsustavad vanemad väikese lapse usuühenduse üle, kuid alates 12. eluaastast on iga sellise liikmesuse muutmiseks vaja lapse enda nõusolekut. 18-aastaseks saades otsustab inimene täiesti iseseisvalt.
Soomes on kaks riigikirikut — evangeelne luterlik kirik ja Soome õigeusu kirik — millel on eriline õiguslik staatus, kuid nende liikmesus on täiesti vabatahtlik. Evangeelne luterlik kirik on neist suurem, hõlmates liikmetena umbes 60 protsenti soomlastest.
Lisaks põhiseaduslikule tagatisele sätestab võrdse kohtlemise seadus (yhdenvertaisuuslaki) üksikasjaliku raamistiku, mis keelab diskrimineerimise tööhõives, hariduses, teenustes ja paljudes muudes eluvaldkondades. Keelatud alused hõlmavad vanust, rahvuslikku või etnilist päritolu, keelt, usku või veendumust, puuet, seksuaalset sättumust ja palju muud. Diskrimineerimiskeelu kohustus kehtib nii avalik-õiguslikele asutustele kui ka eraõiguslikele osalejatele, näiteks tööandjatele ja teenuseosutajatele.
Tööandjatel on positiivne kohustus edendada töökohal võrdõiguslikkust: kõigile töötajatele tuleb anda võrdsed võimalused ja võrdne kohtlemine värbamisel, töötingimustes ja karjääri arendamisel. Kellegi diskrimineerimine ükskõik millisel keelatud alusel töökontekstis on ebaseaduslik.
Võrdse kohtlemise volinik (yhdenvertaisuusvaltuutettu) on sõltumatu avalik-õiguslik asutus, kes vastutab võrdse kohtlemise seaduse järgimise järelevalve, võrdõiguslikkuse laiema edendamise ning diskrimineerimisega kokku puutuvatele inimestele juhendamise ja abi andmise eest.
Põhiseadus sisaldab selgesõnalist kohustust edendada soolist võrdõiguslikkust ühiskonnas ja tööelus, pöörates erilist tähelepanu palgale ja muudele töötingimustele. Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse seadus (tasa-arvolaki) muudab selle konkreetseteks kohustusteks. See keelab diskrimineerimise soo, soolise identiteedi ja soolise eneseväljenduse alusel ning paneb tööandjatele ja õppeasutustele positiivsed kohustused aktiivselt võrdõiguslikkuse nimel töötada — sealhulgas koostada soolise võrdõiguslikkuse kava.
Võrdõiguslikkuse volinik (tasa-arvovaltuutettu) on sõltumatu ja autonoomne asutus, kes jälgib võrdõiguslikkuse seaduse järgimist ja edendab soolist võrdõiguslikkust kogu Soome ühiskonnas. Volinik võib anda soovitusi ja suunata juhtumeid riiklikku mittediskrimineerimise ja võrdõiguslikkuse tribunali.
Põhiseadus sätestab, et lapsi tuleb kohelda võrdsete üksikisikutena ja et neil on õigus mõjutada neid puudutavaid asju vastavalt nende arengutasemele. Avalikud võimuasutused on kohustatud toetama peresid laste heaolu ja arengu tagamisel. Laste õiguste laiem raamistik Soomes põhineb ÜRO lapse õiguste konventsioonil, mis kehtib kõigile alla 18-aastastele.
Lasteombudsman (lapsiasiavaltuutettu) on riiklik institutsioon, mille roll on edendada laste õiguste teostumist ühiskonna tasandil. Volinik jälgib seadusandlust ja poliitikat laste õiguste vaatenurgast, kuid ei käsitle üksikuid kaebusi ega juhtumeid — konkreetse kaebusega lapsed või pered peavad pöörduma teiste ametiasutuste poole.
Soome põhiseadus tunnustab selgesõnaliselt saame põlisrahvana ja tagab nende õiguse säilitada ja arendada oma keelt ja kultuuri. Soomes räägitakse kolme saami keelt: põhjasaami, inarisaami ja koltasaami. Saami parlament (Saamelaiskäräjät) on omavalitsusorgan, mis esindab saami rahvast nende keelt ja kultuuri puudutavates küsimustes. Roma ja teisi rühmi tunnustatakse põhiseaduses samuti kui õigust säilitada ja arendada oma keelt ja kultuuri omavaid rühmi.
Keeleõigused on põimitud läbi kogu õiguste raamistiku: igaühel Soomes on õigus kasutada oma asjas kohtutes ja ametiasutustes soome või rootsi keelt. Põhiseadus määratleb nii soome kui ka rootsi keele riigi ametlike keeltena.
Põhiseadus tagab tsiviil- ja poliitiliste õiguste kõrval ka rea sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi. Igaühel on õigus tasuta põhiharidusele. Kaitstud on ka akadeemiline vabadus ja kunstivabadus. Inimestel, kes ei suuda väärika elu jaoks vahendeid kindlustada, on õigus avalikelt võimuasutustelt hädavajalikule toimetulekule ja hooldusele. Põhiline sotsiaalkindlustus — mis hõlmab töötust, haigust, töövõimetust, vanadust, lapse sündi ja toitja kaotust — on seadusega tagatud. Lisaks peavad avalikud võimuasutused aktiivselt edendama üksikisikute võimalusi osaleda avalikus elus ja mõjutada neid mõjutavaid otsuseid. Põhiseaduses on sätestatud ka õigus õiglasele asja arutamisele pädeva kohtu või ametiasutuse poolt ilma põhjendamatu viivituseta, samuti põhimõte, et kedagi ei saa süüdi mõista teos, mis ei olnud selle toimepanemise ajal seaduse kohaselt kuritegu.
See leht on õppeülevaade kodakondsuseksamiks valmistumiseks; see on informatiivne, mitte õigusnõustamine. Sinu isikliku olukorra autoriteetse juhendamise saamiseks pöördu ametliku allika või kvalifitseeritud õigusspetsialisti poole.